Mardiga soovib Facebookis sõbraks saada keegi Kristel. Mart teda ei tunne, aga neil on kaks ühist sõpra ja nad on väidetavalt käinud ühes koolis. Kristeli profiil on loodud 2 kuud tagasi ning suur osa tema konto fotodest anonüümsed.
Mart peaks: (õigeid vastusevariante võib olla mitu)
Facebooki grupis tekkis elav arutelu vaktsineerimise ohutuse või kahjulikkuse teemal. Postitused olid valdavalt vaktsineerimise vastu ning vaidlus emotsionaalne. Mingil hetkel võis märgata, et erinevad postitused kordavad ühte ja sama sõnumit. Sõnastused erinevad nüanssides, kuid nende sisu on sama. Nad oleks justkui ühtne seltskond, kuigi ei paista välja, et neid midagi ühendaks.
Mida peaks sellise Facebooki grupi liige teadma?
Vaata vastused üle
Sotsiaalvõrgustikke kasutatakse sageli suunatud küberrünneteks. Seda nimetatakse „sotsiaalseks manipulatsiooniks“ (social engineering). Kõige madalam on risk, kui mitte vastata nende inimeste sõbrakutsetele, keda ei tunta või kelle isikut ei ole võimalik tuvastada.
Millest see kaasus räägib?
Selle olukorra muudab veelgi keerukamaks asjaolu, et mõnede sotsiaalse manipulatsiooni rünnete puhul on kasutatud inimese andmeid nende suhtlusvõrgustiku kaardistamiseks. See tähendab, et kuigi sõbrakutse tuleb tuttavalt inimeselt, võib selle taga tegelikkuses olla keegi teine. Kasuta alati mõnda lisasuhtluskanalit veendumaks, et isik, kellega sotsiaalvõrgustikus suhtled, on ka tegelikult see inimene. Sotsiaalvõrgustike kontosid ja kasutajate identiteeti on üsna lihtne võltsida, lahti muukida või mõnel muul viisil tulevaste suunatud info- või küberrünnete suhtes haavatavaks muuta.
Mida saad Sina teha?
Soovitame olla eriti ettevaatlik professionaalsete sotsiaalvõrgustikega nagu LinkedIn, kus vahetatakse pidevalt CV-sid, soovituskirju, töökohataotlusi. Sellises keskkonnas on inimesed rohkem huvitatud oma võrgustiku kasvatamisest ning seetõttu on suhtlus võõrastega tavaline ja lausa soositud ning kasutaja tähelepanu seetõttu veelgi madalam.
foto: Ministerie van Buitenlandse Zaken/Flickr/CC