Mardiga soovib Facebookis sõbraks saada keegi Kristel. Mart teda ei tunne, aga neil on kaks ühist sõpra ja nad on väidetavalt käinud ühes koolis. Kristeli profiil on loodud 2 kuud tagasi ning suur osa tema konto fotodest anonüümsed.

Mart peaks: (õigeid vastusevariante võib olla mitu)
Facebooki grupis tekkis elav arutelu vaktsineerimise ohutuse või kahjulikkuse teemal. Postitused olid valdavalt vaktsineerimise vastu ning vaidlus emotsionaalne. Mingil hetkel võis märgata, et erinevad postitused kordavad ühte ja sama sõnumit. Sõnastused erinevad nüanssides, kuid nende sisu on sama. Nad oleks justkui ühtne seltskond, kuigi ei paista välja, et neid midagi ühendaks.

Mida peaks sellise Facebooki grupi liige teadma?
Miks on see kõige vähem riskantne?
Sotsiaalmeedias on lihtne luua valekontosid, seejärel nendega aktiivselt arutelu etendades jätta mulje suurest inimeste hulgast, kes kõik on ühel meelel. Alati tasuks selliste arutelude puhul püüda mõista, kes on need inimesed, kes sedasi arutlevad – vaadata, ega ei ole tegemist varikontodega.
Millest see kaasus räägib?
Sotsiaalmeedia on täitmas üha suuremat rolli enamike inimeste elus. Sotsiaalmeedias jagatakse kilde oma igapäevaelust, meeleolusid, mõtteid, emotsioone ja seal vaieldakse vastu või nõustutakse teiste arvamuste ja seisukohtadega. Seetõttu on oluline teada, kellega me sotsiaalmeedias diskuteerime. Inimeste veendumusi saab mõjutada ja suunata ühiskondliku survega ehk üksikisikud võtavad tihtipeale omaks suurema grupi veendumused. Kui aga see suurem grupp, kelle tõekspidamisi hakatakse enda omadeks pidama, pole mitte üksikute inimeste kogum, vaid ühe inimese valekontode võrgustik, mis võimendab ainult tema maailmavaadet, siis on tegemist selgelt infoga manipuleerimisega. Sellist tegevust tehakse sageli oma ideoloogia, veendumuste või majanduslike huvide edendamiseks, etendades suurema ühiskonnagrupi muret või poolehoidu millelegi ning sellega üksikuid inimesi kaasa kutsudes. Tegemist on astroturfinguga. Täiendava panuse annab teema emotsionaalsus, mille üle vaidlus käib. Hetkel on ühiskonnas üheks selliseks teemaks vaktsineerimine. Emotsionaalsus muudab vaidlused tulisemaks ning väljaütlemised reljeefsemaks ning valekontode kasutajad viivad sageli diskussiooni teadlikult sedavõrd emotsionaalseks.
Mida saad Sina teha?
Sageli piisab sellest, kui avada mõne kõige aktiivsema postitaja profiil ning vaadata, kas sealt paistab reaalsele inimesele omane sisu ja postitused, või on kogu materjal, alates fotodest ja lõpetades postitustega läbinisti anonüümne. Kui sa ei suuda tuvastada kontol olevast infost päris inimest, ei tasu ka tema väljaütlemistele suuremat tähelepanu pöörata.
Sotsiaalmeedias on lihtne luua valekontosid, seejärel nendega aktiivselt arutelu etendades jätta mulje suurest inimeste hulgast, kes kõik on ühel meelel. Alati tasuks selliste arutelude puhul püüda mõista, kes on need inimesed, kes sedasi arutlevad – vaadata, ega ei ole tegemist varikontodega.
Millest see kaasus räägib?
Sotsiaalmeedia on täitmas üha suuremat rolli enamike inimeste elus. Sotsiaalmeedias jagatakse kilde oma igapäevaelust, meeleolusid, mõtteid, emotsioone ja seal vaieldakse vastu või nõustutakse teiste arvamuste ja seisukohtadega. Seetõttu on oluline teada, kellega me sotsiaalmeedias diskuteerime. Inimeste veendumusi saab mõjutada ja suunata ühiskondliku survega ehk üksikisikud võtavad tihtipeale omaks suurema grupi veendumused. Kui aga see suurem grupp, kelle tõekspidamisi hakatakse enda omadeks pidama, pole mitte üksikute inimeste kogum, vaid ühe inimese valekontode võrgustik, mis võimendab ainult tema maailmavaadet, siis on tegemist selgelt infoga manipuleerimisega. Sellist tegevust tehakse sageli oma ideoloogia, veendumuste või majanduslike huvide edendamiseks, etendades suurema ühiskonnagrupi muret või poolehoidu millelegi ning sellega üksikuid inimesi kaasa kutsudes. Tegemist on astroturfinguga. Täiendava panuse annab teema emotsionaalsus, mille üle vaidlus käib. Hetkel on ühiskonnas üheks selliseks teemaks vaktsineerimine. Emotsionaalsus muudab vaidlused tulisemaks ning väljaütlemised reljeefsemaks ning valekontode kasutajad viivad sageli diskussiooni teadlikult sedavõrd emotsionaalseks.
Mida saad Sina teha?
Sageli piisab sellest, kui avada mõne kõige aktiivsema postitaja profiil ning vaadata, kas sealt paistab reaalsele inimesele omane sisu ja postitused, või on kogu materjal, alates fotodest ja lõpetades postitustega läbinisti anonüümne. Kui sa ei suuda tuvastada kontol olevast infost päris inimest, ei tasu ka tema väljaütlemistele suuremat tähelepanu pöörata.
Kontrolli vastust
Sinu tulemus:
Vaata vastused üle
Sorry, no results found.
Please repeat the quiz and try different answer combinations.
Sotsiaalvõrgustikke kasutatakse sageli suunatud küberrünneteks. Seda nimetatakse „sotsiaalseks manipulatsiooniks“ (social engineering). Kõige madalam on risk, kui mitte vastata nende inimeste sõbrakutsetele, keda ei tunta või kelle isikut ei ole võimalik tuvastada.
Millest see kaasus räägib?
Selle olukorra muudab veelgi keerukamaks asjaolu, et mõnede sotsiaalse manipulatsiooni rünnete puhul on kasutatud inimese andmeid nende suhtlusvõrgustiku kaardistamiseks. See tähendab, et kuigi sõbrakutse tuleb tuttavalt inimeselt, võib selle taga tegelikkuses olla keegi teine. Kasuta alati mõnda lisasuhtluskanalit veendumaks, et isik, kellega sotsiaalvõrgustikus suhtled, on ka tegelikult see inimene. Sotsiaalvõrgustike kontosid ja kasutajate identiteeti on üsna lihtne võltsida, lahti muukida või mõnel muul viisil tulevaste suunatud info- või küberrünnete suhtes haavatavaks muuta.
Mida saad Sina teha?
Soovitame olla eriti ettevaatlik professionaalsete sotsiaalvõrgustikega nagu LinkedIn, kus vahetatakse pidevalt CV-sid, soovituskirju, töökohataotlusi. Sellises keskkonnas on inimesed rohkem huvitatud oma võrgustiku kasvatamisest ning seetõttu on suhtlus võõrastega tavaline ja lausa soositud ning kasutaja tähelepanu seetõttu veelgi madalam.
foto: Ministerie van Buitenlandse Zaken/Flickr/CC