Millest see kaasus räägib ?
Sotsiaalmeedia on väga personaalne ning seal olev info reeglina ka sinna jääb, sest inimesed üldjuhul ei aruta, mida nad sotsiaalmeediast lugesid või milliseid reklaame seal nägid. See võimaldab ühel inimesel või ettevõttel levitada samaaegselt vastukäivat infot, ilma et sellest probleeme tekiks.

Sellist reklaami nimetatakse tumereklaamiks, kuna seda näevad ainult selle sihtmärk ja reklaami tegija. Tumereklaam jõuab mikrosihtimise abil väga täpselt soovitud inimeseni ning selle loomisel on arvesse võetud kogu saadaolevat infot adressaadi kohta, et reklaami mõju suurendada. Kuna reklaami keegi teine ei näe, ei pea selle looja arvestama sõnumi negatiivsete mõjudega teiste sihtgruppide seas. Piltlikult öeldes, saab üks poliitik lubada vähemustele nende õiguste suurendamist ning samal ajal konservatiividele vähemuste õiguste piiramist. Kuna üks adressaat ei näe teisele adressaadile suunatud reklaami, ei tekita sõnumite lahknevus mingit probleemi. 2016. aasta USA presidendivalimiste kampaania ajal kasutati Donald Trumpi Facebooki kampaanias ligikaudu 175 000 reklaami, et tabada kõikvõimalikke sihtrühmi just neid kõnetava sõnumiga. Eestis on tumereklaami loogikat kasutatud valimiskampaania ajal eesti- ja venekeelse elanikkonnaga kõnelemisel, kus keelebarjäärist ja inforuumide erinevusest tulenevalt sõnumite erinevust tihtipeale tähele ei panda.

Mida saad Sina teha?
Sooduspakkumisi saades tasub alati veenduda, kas sulle pakutakse päriselt kõige soodsamat hinda. Poliitilist või ka mõnd huvigruppi toetama kutsuvate reklaamide puhul tasub veenduda, et sulle reklaamis välja käidud lubadused on välja öeldud ka avalikult ajakirjanduses või poliitiku kodulehel.

Millest see kaasus räägib?
Poliitilises debatis kasutatakse sageli demagoogiat ja seekord oli kasutusel võte nimega sildistamine, millega vastase argumendid tasalülitatakse vastase pihta suunatud isikliku rünnakuga.

Demagoogia on sihilikult vigaste argumentide esitamine teise osapoole. Demagoogiat võib kohata nii avalikus diskussioonis, kõnedes kui tavalises igapäevases vestluses. Vahel kasutavad inimesed seda ka täiesti tahtmatult, kuid sageli siiski teadlikult. Demagoogia muutub ülioluliseks kõikjal, kus käib poliitiline võitlus valijate häälte pärast. Demagoogiat rakendavad sageli just poliitikud oma arusaamade esitamiseks, publiku ergutamiseks, kallutamiseks, ärritamiseks või uinutamiseks, oma tõekspidamiste levitamiseks, senise tegevuse ja kavatsuste õigustamiseks, vastaste tõrvamiseks, oma tegutsemise tagamaade varjamiseks jms.

Mida saad Sina teha?
Demagoogiavõtete näol on tegemist olemuslikult vigase loogikaga, mille võib ära tunda ka ilma konkreetse võtte nime teadmata. Demagoogia on mitmes mõttes ohtlik, ent mõnikord saab paadunud demagoogi vastu vaid demagoogiaga. Seetõttu tasubki end sellega tuttavaks teha.

Millest see kaasus räägib?
Sotsiaalmeedias on lihtne luua valekontosid ja seejärel nendega aktiivselt arutelu etendades jätta mulje suurest inimeste hulgast, kes kõik on ühel meelel. Selliste arutelude puhul tasub alati mõista, kes on need inimesed, kes sedasi arutlevad – vaadata, ega ei ole tegemist varikontodega.

Sotsiaalmeedia on täitmas üha suuremat rolli meie elus. Sotsiaalmeedias jagatakse kilde oma igapäevaelust, meeleolusid, mõtteid ja emotsioone ning seal vaieldakse vastu või nõustutakse teiste arvamuste ja seisukohtadega. Seetõttu on oluline teada, kellega me sotsiaalmeedias diskuteerime. Inimeste veendumusi saab mõjutada ja suunata ühiskondliku survega ehk üksikisikud võtavad tihtipeale omaks suurema grupi veendumused. Kui aga see suurem grupp, kelle tõekspidamisi hakatakse enda omadeks pidama, pole mitte üksikute inimeste kogum, vaid ühe inimese valekontode võrgustik, mis võimendab ainult tema maailmavaadet, siis on tegemist selgelt manipuleerimisega. Seda tehakse sageli oma ideoloogia, veendumuste või majanduslike huvide edendamiseks, etendades suurema ühiskonnagrupi muret või poolehoidu millelegi ning sellega kaasa üksikuid inimesi. Tegemist on rohujuurepesuga (ingl k astroturfing).
Täiendava panuse annab vaidlusaluse teema emotsionaalsus. Hetkel on ühiskonnas üheks selliseks teemaks vaktsineerimine. Emotsionaalsus muudab vaidlused tulisemaks ja väljaütlemised reljeefsemaks ning valekontode kasutajad viivad sageli diskussiooni teadlikult sedavõrd emotsionaalseks.

Mida saad Sina teha?
Sageli piisab sellest, kui avada mõne kõige aktiivsema postitaja profiil ning vaadata, kas sealt paistab reaalsele inimesele omane sisu ja postitused, või on kogu materjal, alates fotodest ja lõpetades postitustega, läbinisti anonüümne. Kui sa ei suuda veenduda kontol oleva info põhjal, et tegu on päris inimesega, ei tasu tema väljaütlemistele suuremat tähelepanu pöörata.

Millest see kaasus räägib?
Selliselt käituvaid kontosid kutsutakse trollideks. Troll on internetis tegutsev konto, mille taga on päris inimene, kes selle konto kaudu maailmaga suhtleb. Ta tegevus võib olla pealetükkiv, lugupidamatu, solvav ja arutelu mujale juhtiv.

Trollimine on provotseeriv ja viha külvav tegevus internetipõhistes suhtluskanalites. Anonüümselt postitajale või kommenteerijale on sageli oluline külvata viha ja segadust; solvata ja haavata teisi internetikasutajaid, kasutades valesid ja emotsionaalselt laetud väljendeid ning rünnata teisi kasutajaid isiklikult, tundmata kaastunnet või pidamata lugu viisakusreeglitest. Pole kahtlust, et trollimine reostab internetikeskkonda. Ühelt poolt võimendab see negatiivseid teemasid, teisalt aga vaigistab normaalseid internetikasutajaid. Teine sõna, millega selliseid kasutajaid nimetatakse, on bot, mis on tuletatud sõnast robot ning tähendab täiesti või pooleldi automaatselt tegutsevat sotsiaalmeediakontot. Kui trolle kohtame sotsiaalmeediakeskkondades, väljaannete kommentaariumites ja mujal suhtlusplatvormidel, siis botte on võimalik kohata ainult sellistes keskkondades, mis võimaldavad sisu täisautomaatselt luua või postitada. Üheks tuntumaks selliseks keskkonnaks on Twitter.

Mida saad Sina teha?
Selliselt tegutsevatest kasutajatest on võimalik üldjuhul suhtluskeskkonnale teada anda. Netitrollidest ja bottidest raporteerides aitame kaasa suhtluskeskkonna puhastumisele ja viisakuse taastumisele.

Millest see kaasus räägib?
Inimestelt info (nt nime, isikukoodi) õngitsemine on üha suurenev probleem. Antud juhul on kasutatud inimeste tähelepanu püüdjaks kohalike omavalitsuste valimisi, mil osad inimesed soovivad anda oma häält elektrooniliselt. Tähelepanu hajutamiseks ja ohutunde vähendamiseks on kasutatud eestikeelset veebiaadressi, mida inimesed kindlasti märkavad.

Inimeste andmete kättesaamiseks kasutatakse tihtilugu tuttava kirjapildi, kuid märkamatuks jääva erinevusega veebiaadresse, kuhu seatakse üles juba tuttava väljanägemisega veebileht, mille kaudu inimestelt infot korjatakse. Sellisteks aadressideks võib olla näiteks swedpank.ee (õige oleks wedbank.ee), seb.es (õige oleks seb.ee) jne.

Mida saad teha sina?
Oma andmete sisestamisel tasub olla eriti hoolikas kõikvõimalike tundmatute veebilehtede puhul, eriti kui sellisele lehele kutsutakse mõnest teisest keskkonnast või e-kirja teel. Enne andmete sisestamist tasub veenduda, et lehekülg on see, mida ta väidab end olevat, ning turvaline.

Millest see kaasus räägib?
Valimised toimuvad nelja aasta tagant ning valimiste korralduslikud detailid ei pruugi olla kõigile hästi teada. Samuti on valimiste periood emotsionaalne aeg, mil püütakse inimesi mõjutada kellegi poolt valima või ka näiteks valimistel mitte osalema. Antud juhul on tegemist puudulike teadmistega valimiste korraldusest, kuna oma hääl on võimalik anda igas olukorras, ka ootamatult saabunud haiguse korral.

Valimistel osalemine on põhiõigus ja selle tagamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Ka selle näite puhul, kus inimene on eelneval päeval haigestunud, saab ta valimispäeval tellida endale hääletamiskasti koju ning hääletada.

Mida saan mina teha
Alati tasub tegutseda ennetavalt ning käia valimas kas eelhääletamise ajal jaoskonnas või kasutada kuni valimisnädala laupäeva õhtuni e-hääletamise võimalust.